MEDEMISE ILUKLIINIKU KÜLASTUS

MEDEMISE ILUKLIINIKU KÜLASTUS

Hei-hoo! Käes on reede ja täpselt paras aeg rääkida (ja näidata) minu esmaspäevasest visiidist Medemise ilukliinikus. Eelmisel nädalal käisin nende tasuta konsultatsioonis ja seal vaadati üle mu nahk, kuulati mu muresid ja pandi paika protseduuri aeg. Et olen veel imetav ema, ei saa minule enamikke protseduure teha. Nii pandi mulle aeg puhastavasse hoolitsusse ja see oli väga mõnus. Kogu külastus sai kenasti ka videolinti võetud ja on teile vaatamiseks valmis. Kas olete varem kosmeetiku juures käinud või mõnda muud põnevat nahahooldusprotseduuri proovinud?

HAPPILY ON CLOUD PÕLDARU!

HAPPILY ON CLOUD PÕLDARU!

That awkward moment kui olen UNUSTANUD esiteks üldse blogis midagi korralikult iitsatada suvise abiellumise kohta (mainisin ju nii muuseas seda, et see võis väga paljudel kahe silma vahele jääda)! Häbi, häbi, häbi. Kuid, tulen siia rõõmsalt oma “pattu” kahetsema ja heastama üheaegselt, sest jagan teiega veidi pilte ühest mu elu olulisimast päevast. Tegu oli hästi lihtsa “isetehtud” peoga. Ma arvan, et midagi täpsemat võiksime Jga ehk koos mõnes videos rääkida, seega kel on küsimusi, siis tulistage. Põhidetailid saab siin kohe jagatud. Ega kirjapildis seda emotsiooni nagunii nii hästi edasi ei anna. Aga, et pildid räägivad oma keelt, lasen teil neid imetleda. Fotod tegi Maris Sits, kes oligi üleüldse mu ainus valik. Teadsin kohe, et valime tema ja ma ei saaks enam rahul olla. Vähe sellest, et pildid on imelised, tegi ta need ka väga kiirelt valmis! Lisaks oli ka ilmataat meie vastu helde, sest kuigi ähvardati meid jaheda ja vihmase ilmaga (pidu toimus õues), saime me väga mõnusa, sooja ja päikesepaistelise ilma. Selline veidi filmiklišeelik olukord. Ja hoiatan, et pilte on päris päris mitu, sest 700 pildi seast on natuke raske neid välja valida.

Liina & Joel
8. juuli 2017
Põnka Puhketalu
Fotograaf: Maris Sits
Pruutkleit: HM Conscious Exclusive
Kõrvarõngad: Streetwear by Kirju
Peaehe: ema pulmaehe
Jumestus: Liina Põldaru
Soeng: Sandra Reile
Peiu riietus: Zara, River Island
Käekell: MVMT
Sõrmused: Made in PAJU, Damaskuse teras + valge kuld
Tort: Zefiir Catering ja Peokorraldus
Kaunistused: enamik ise tehtud

TESCO FINEST & TESCO FREE FROM

TESCO FINEST & TESCO FREE FROM

Hei! Prisma Peremarketid andsid mulle hea võimaluse proovida nende tootevalikuga liitunud Tesco Finest ja Tesco Free From sarjade tooteid. Tesco toodete sortimenti kuuluvad nii maiustused, snäkid kui toiduained, millest ise süüa valmistada. Tesco Finest on luksuslikum, britilik sari ning pakendid on selles sarjas minu meelest väga ilusad. Tesco Free From sari on muuhulgas suunatud erinevate talumatustega inimestele. Välditakse suuremaid allergeene ja asendatakse need maitsvate valikutega. Kotitäis, mis mulle proovimiseks saadeti, oli üsna kopsakas ja kutsusin oma sõbranna Sandra kõike proovima. Filmisime selle üles ja kuigi valgus polnud sel päeval meie poolt ja kaamera ei tahtnud ka fookuses püsida, loodan sellegipoolest, et teil on videot tore vaadata. Video sai küllalt pikk, pea 15 minutit. Seega võtke endale kõrvale tassike head-paremat ja mõni snäkk, sest tühja kõhuga ma seda vaadata ei soovita. Pidin ise ka enne monteerima hakkamist kõhu täis sööma, sest muidu oli natuke raske tööd teha :D.

PURGING MY NAIL POLISH COLLECTION

PURGING MY NAIL POLISH COLLECTION

Olen alati olnud see, kel küüned korrektselt lakitud ja kulunud küünelakki sõrmedel kunagi ei kohta. Kui Väike Preili oli alles beebieas, ei tahtnud ma aga eriti küüsi lakkida. Nüüd on soov tagasi, kuid mu küünelakikogu kuidagi ei kõnetanud mind. Seal oli toone, mis on täiesti spot on ning toone, mida veel kaks aastat tagasi tahtsin kanda, ent enam käsi nende poole ei sirutunud. Ja kuna need “minu” toonid kadusid oma vähesuses kõige muu vahele ära, tundsin ükspäev, et vajan värskendust.  Otsustasin läbi viia ühe korralikuma suurpuhastuse, pisikese värskendusega.

Kõigepealt avasin Tradehouse’i lehe ja tuulasin veidi virtuaalsete küünelakiriiulite vahel. Siis läksin konsulteerisin veel Maiga, sest teadsin varasemast, et tema on proovinud küünelakke, millega minul kogemus puudub. Lõpuks valisin endale paar tükki välja, tasusin ostu eest ning läksin oma küünelakikarpi revideerima. Lubasin endale, et olen võimalikult karm, kuid teadmata 100% millised toonid minuni järgmisel päeval jõuavad, jätsin paar “tagavara” siiski alles.

Seega esimase puhastuse tulemusena jätsin 60st pudelist alles 17. Üks 60st oli kiirkuivatavad tilgad, üks küünefooliumi liim ning üks glitterlaki aluslakk. Viimase jätsin alles, teised peavad endale uue kodu otsima. Jätsin alles ka ühe aluslaki, ühe läikiva ning ühe mati pealislaki, kuigi tõele au andes kasutan teinekord vaid matti ja kaks esimest pigem seisavad. Alles jäid ka klassikaline must, hallikad ja vanaroosad toonid, paar tumedat ning üks punane. Päris viimane pilt on siis värskendusega, ehk sain kätte värskelt tellitud Zoya lakid ja selekteerisin veel mõned välja. Niiet lõppkokkuvõttes jäi pudelite arv samaks. 60 on selgelt liiga suur arv küünelakke ja loodan, et tulevikus suudan seda arvu siiski alla 20 hoida. Edaspidi proovingi kriitilisemalt hinnata kas kannan kõiki toone või jäid mõned siin veel siiski alles pigem lihtsalt emotsioonist. Natuke jäi sisse ka seda klassikalist naiste “samasugune, aga mitte päris” olukorda ka. Käed püsti, kel veel seda juhtub!  Kui keegi soovib, võin Zoya küünelakkidest tulevikus, pärast mõningast katsetamist, lähemalt rääkida. Milline on teie küünelakikogu? Kas hoiate seal vaid üksikuid lemmikuid või paisub see samuti aja jooksul suureks? Millised teie lemmikud küünelakibrändid on?

//I’ve always been the one that has her nails neatly polished. When the Little One was still a baby, I didn’t really want to paint my nails that much. Now I want to do it again, but my nail polish collection just doesn’t attract me anymore. Therefore a purge was much needed! I decided I would try and throw out most of the collection and refresh it with a few new polishes. Also, I consulted with Mai to figure out which brand I want to try next, as she’s tried many that I haven’t yet. If I stared at a nail polish for too long, I started doubting, so I had to be quick with my decisions. The collection was reduced from 60 bottles to 17, which was a good start. Then I received my 4 Zoya nail polishes and threw out a few more polishes. As a result, I still ended up with 17 bottles in my little box. (: 

ROADTRIP TO NORWAY pt 2

ROADTRIP TO NORWAY pt 2

Tere! Eilses postituses sai lugeda meie suvise reisi algusest. Ongi aeg rääkida meie ülejäänud reisist. Kuna mu emal on aastatetagusest Norra reisist kustumatu mälestus Bergenist, otsustasime, et võtame ette hinnanguliselt jälle 7-8h sõidu ning kogume autole kilomeetreid Bergenisse sõites. Teekond venis meil ca 10h pikkuseks, sest see tee oli LIHTSALT NII ILUS! Ma poleks uskunud, et see Nii Ilus saab olla, aga oli. Sugulased kunagi elasid Bergenis ja on erinevaid marsruute sinna ja tagasi sõitnud mitmeid kordi. Seega soovitati meile minekuks kõige ilusamat ja ütleme nii, et fotopeatusi sai tehtud hulgim. Pisike preili pidas taaskord sõidu Tohutult Hästi vastu, eriti, et seekord ju teekond pikem oli. Viimase tunni ta nuttis, seega kuna me tahtsime võimalikult kiirelt kohale jõuda, ei hakanud me isegi kohavahetuseks peatuma. Olgem ausad, tunneleid on Lääne-Norras ka nii palju ja teed mägede vahel pigem kitsad, et mugavam oli mul esiistmel end Kreeka E-ks väänata, kui paduvihmas ja tihedas autode voos peatust otsida. Aga sellise pika päeva peale 1h kanget nuttu on ikka väga võrratu tulemus. Kahjuks kustus meil terve Bergenisse sõidu videomaterjal, lisaks sellele ka Bergenis filmitud klipid. Eks ikka juhtub, aga nii kahju on, eriti, et see tee ju Nii Ilus oli.

Üsna sõidu alguses tegime peatuse Notoddenis, kus asub Heddali staavi kirik – üleni puidust tõrvatud kirik. Pool teed sõitsime mingeid väiksemaid teid mööda, mingi jupi sõitsime üle Hardangervidda nasjonalpark platoo (mis oli nii sürreaalne – lage, kõle ja tühi maa, ometi kõrgus merepinnast oli keskmiselt 1200m). Platool oli juba aeg sealmaal, et peaks midagi süüa otsima ja keerasime täiesti suvaliselt sisse järgmisesse kohta, mis nägi välja nagu sealt võiks süüa saada. Saatuse tahtel leidsime end keset jäist ja kõledat platood Fagerheim Fjellstugus. Norras igal pool tullakse kohe vastu kui soovid lapsel mähet vahetada. Kui nädala lõpus väikses külalistemajas saadeti J lapsega kuhugi kellegi isiklikesse ruumidesse, et kõik mugavused olemas oleks, siis sel korral otsiti ka meile võtmed, et saaksime sooja pesemisvõimalustega ruumi kasutada. Täielik luksus! Aga söögist rääkides, siis olin julge hunt ja võtsin ise sel korral rømmegrøti. Üli maitsev! Tahan kindlasti proovida ise ka seda teha.

Sõidupäevaks olid minul jalga pandud mugavad lühikesed püksid ja ma ei saa öelda, et seal kõrgel oleks nendega just väga suviselt soe olnud. Kuskil 10 kraadi oli seal vist, kui ma nüüd ei eksi. Muidugi pidin varbad ühte liustikujärve ka ikka pistma. Õnneks hoidis mind soojas Robi Agnese massiivne kampsun ja selle peal vahetult enne reisi ostetud Altitude 8848 tuulekas. Platoolt lahkudes muutus loodus ka drastiliselt ja siis muudkui tuli ja tuli neid fotopeatuseid. Ühe koha jaoks pidime lausa ekstra tagasi keerama, kuna pilv jäi kaljude vahele “lõksu”. Et J tegeleb pilveteenustega, oli tal soov oma tiimile saata pilvega pilt. No kes sellisest pildivõimalusest ikka ära ütleks. Kahjuks ma ei ole eriline maastikufotograaf ja seda tõelist ilu edasi anda ei oska. Aga ega parim soovitus ongi lihtsalt ise kohapeale vaatama minna. Kuna aeg muudkui läks, siis üritasimegi oma sõidu kiirelt lõpetada ning jõudsimegi juba hämaras paduvihmasesse Bergenisse.

Kusjuures võtsin endaga reisile kaasa Tanel Saimre kirjutatud “Minu Norra” ning lugesin selle meie reisiseltskonnale ette. Peaaegu kogu ulatuses. Kes kuulas, kes mitte. Mul oli igatahes lõbus. Bergeni osa lugedes olingi valmis täiesti paduvihmaseks linnaks, aga hommikul tervitas meid imeilus päikesepaisteline vaade. Ööbisime muide AirBnb-s ja olen maru rahul. Ilus korter veel ilusama vaatega! Soov võimalikult palju näha, võimalikult lühikese aja jooksul ja samas ka sugulastega midagi toredat teha, päädis sellega, et Bergenis oleksime võinud paar tundi rohkem olla. Aga veetsime seal sellegipoolest ühe päikselise ja mõnusa hommikupooliku ning suundusime siis pisitasa jälle tagasi. Sel korral olime targemad ja jupitasime teekonna kaheks. Ööbisime järjekordselt AirBnb kaudu Oddas. Tegu on ühe väikse armsa linnakesega, mis asub Trolltunga matkaraja alguses. Kuigi ma oleksin väga väga väga tahtnud Trolltungale minna, siis ei oleks see 10+ tunnine matk olnud meie seltskonna jaoks päris õige.

Hommikul oli aga minu kord rooli istuda. Keeldusin autoreisil ise mitte sõitmast ja nii saigi minu vastutuseks jõuda Oddast elusalt Larvikusse. Valisin muidugi hea momendi – tee Oddast läks mööda käänulisi fjordikaldaid, kus kiirusepiirang oli pigem 60km/h kui 80km/h ja vahepeal võttis ikka seest õõnsaks küll. Alguses olin nii pinges, aga pika peale see lahtus ja lõpuks oli minu 5h sõit väga mõnus. Tegime ühe poepeatuse ja ühe väikese tanklapeatuse ja rohkem polnudki vaja. Isegi palju oli sellise sõidu peale neid peatuseid. Tulime tagasi teist teed pidi ja seal oli jälle loodus täiesti teine. Kuidagi kangastus mulle silme ette Kanada või USA põhjaosa sügisel, kuigi ma pole kummaski kunagi käinud. Tagasi jõudes oli reisi lõpuni jäänud vist veel kaks päeva + tagasisõit. Ega me siis enam väga palju ette võtta ei jaksanudki. Järgmisel päeval käisime ühes kaubanduskeskuses, et meie pesamunale kingitus leida. Tema esimene tiir ümber päikese sai just Norra reisi lõpul täis. Niisiis sõime tema sünnipäeva puhul esimese koogi just seal. Muide Norras ei saa nii kergelt üldse kooki osta nagu meil, et lähed aga poodi ja ostad. Vähemalt seal linnas, kus me enamus ajast peatusime. Oleksime pidanud pagariärist spetsiaalselt tellima, aga unustasime. Niisiis sugulane väga lahkelt küpsetas meie neiu auks ühe imemaitsva koogi. Ja mis mulle vastupidi just väga meeldis, oli see, kuidas saiad-leivad on poes lahtiste pätsidega ja kohapeal saad need ära viilutada! Selliseid kilekottides leibasid meie igatahes ei näinud.

Preili sünnipäeval käisime Telemarki lüüsidega kanalis paadiga sõitmas. Väga kihvt kogemus ja soovitan soojalt! Ta ongi üsna selline ettevõtmine, mille teed korra läbi ja rohkem tingimata ei läheks. Umbes kolmanda kambri juures muutus asi juba tavapärasemaks ja esimene vaimustus kadus. Mis ei tähendaks, et kogemus ikkagi ülimalt kihvt poleks olnud. Meil on tegelikult veel ka üle kahe tunni videomaterjali, aga selle kokkupanek on mul veel pooleli. Niiet millalgi tulevad ka reisist videod (loodan, et lähiajal) ja siis saab seda lüüsidega kanalit täpsemalt näha.

Vot sellised pikad jutud. Tegelikult on nii palju toredaid nüansse, mida ju veel rääkida, aga ma ei tahaks päris romaani siin kirjutada. Kes lõpuni jaksasid lugeda, andke märku, kirjutage kommentaaridesse näiteks jeg er her (mina olen siin Norra keeles) :D.