Oh need kiharad..

Tuju on kirjutada midagi, aga midagi asjalikku pole väga toimunud ja üks suur asjalik asi. No sellest ma lihtsalt ei saa rääkida. Ebaasjalikest asjadest rääkides, siis sai jälle naerda ühe teatud asja peale. Aplaus, nii kaugele ongi kõik see triivinud.

Igatahes. Päeval sain oma Joico maski kätte ja nüüd on elu lill. Juuksed saavad viimasel ajal eriti suurt hoolt ja armastust mult. Mul on 3 täiesti erineva eesmärgiga shampooni, 4 erinevat palsamit ja 2 maski. Šampoonidest üks täiesti tavaline nendeks kordadeks, kui ma ei tee juustele detoxi. Üks detox šampoon et kord nädala-paari tagant juustele detoxi teha. Obviously. Plus veel hõbešampoon millega ma juuste tooni inimlikuna hoian. Palsamitest. Üks tavaline ja üks spets heledate juuste oma. Maskid on värvitud juuste mask ning deep-penetrate mask. Ma olen näinud kurja vaeva, et punane värv juustest välja saada ning on näha, et minimaalne “üleliigne” venivus on juustele selle tõttu tekkinud. Olgugi, et nad venivad, ei ole nad kuivad, ei murdu, juukseotsad ei ole sugugi mitte üleliigselt katkised.

Ausalt, mul on vist mingid imejuuksed. Isegi kui ma teeks detoxi ilma süvaniisutuseta (need kaks asja käivad käsikäes, et kõik teaksid ikka) on juuksed pärast superpehmed, olgugi, et lahtikammimisega läheb siis tükkmaad rohkem aega. Kuskil korra kuus teen maski, mida ma hoian peas tunduvalt rohkem, kui pakil kirjas. Harilikult soovitatakse maske peas hoida kuni 20min, ma pikendan seda kuskil tunnini. Siiamaani pole näinud küll, et juustele see kahjuks oleks tulnud niiet why not. Kõige selle jubeda juures, mida mu juuksed viimase paari kuuga on näinud, ei ole nad ka oma läiget kaodanud. Mis on ka küllalt hämmastav. Seega ma olen oma juuste üle väga uhke. Kasvutempo on neil alati olnud täiesti normaalne, siledad-pehmed on nad ka terve elu olnud. Ju mul siis lihtsalt on nii vedanud.

Toodete rohkuse kohta ma ütlen ainult niipalju, et hooldus maksimumini, viimistlus miinimumini. Mul on juukselakk, mida ma kasutan harva. Elukaaslase pärusmaa on see vst rohkem, ma ei teagi. Mul on läikesprei, mida ma ka liigselt tihti ei kasuta. Ja ongi kõik. Muu on kõik hooldus. Sellele mõeldes – ma olen isegi olnud liiga laisk/kitsi et uus kuumakaitse osta. Ega ma oma juuksed väga tihti küll ei kärsata ka, mulle viimasel ajal meeldib veidi undone look. Nojah, ühesõnaga ma jumaldan oma juuste eest hoolitsemist. Kuidas teie oma juuste eest hoolt kannate?

My sanctuary

Jumaldan oma tuba. JUMALDAN. Mulle meeldib selle suurus, kuju, tapeedid. Mulle meeldib, kui päike sinna paistab, sest siis on seal nii mõnus olla. 

See paigutus meeldib mulle kõige enam. Mulle nii meeldib, et voodi on akna all. Suvel võib see olla paras nuhtlus kui öösel unustan kardina kinni keerata. Siis paistab kahest aknast päike näkku. Nimelt uks on voodi vastas ja selle vastas omakorda on ka aken kust võib päike silma sirada. Üldse selle paigutusega tundub, et toas on rohkem ruumi. Kuna kõik vaba ruum jääb voodi ja laua vahele. Ja seda ruumi on küllalt palju. Teatud põhjustel pidin ma aga oma toa eile ümber tõstma ja siin on nüüd tulemus:

Selle paigutuse järgi on tuba mõeldud esialgselt. Üheltmaalt aga viskas üle ja muutsin ära. Nüüd siis alguses tagasi, ütleme nii. Aga täna oli seal ka sellise paigutusega hea olla. Juba igatsengi seda mõnusat tuba!

Kui ma siin enne rääkisin, et mulle meeldib kui vannituba on korras, siis siin on meie riiulipealsest pildike. Ehksiis meie lõhnaõlid, mu meigikott ja mu tagasihoidlikud pintslikesed. Pintslipaki sain kätte neljapäeval (tellimuse esitasin teisipäeval veidi enne keskööd, muidu oleks saanud kolmapäeval kätte ilmselt). Tellisin 2 Ecotoolsi seti, millest kombineerisin kokku pintslid, mida ma ilmselt kasutaksin kõige rohkem ning see püstiseisev kabuki, mis ilmselt on mu kõige lemmikum. Odavad ning algajale küllalt head, pehmed ja loodussõbralikud. Just siis kui teed igapäevaselt endale meiki ja ei vaja veel professionaalseid pintsleid. Osade pintslite suurusega on seal veidi mööda pandud, aga samas jällegi meigipintslitel ongi mitu kasutusvõimalust, niiet oluliselt see midagi ei mõjuta. Veidi proovisin neid, kuna ma ei suutnud ära oodata lihtsalt, olgugi et esimese asjana peab alati uued pintslid puhtaks pesema. Nüüdseks on see kohustuslik samm ka juba astutud, pintslid on jõudnud ära kuivada ning võib rõõmsasti kasutama asuda.

Kuna nad on kahest eri setist, siis on nad ka erineva pikkusega. Mõlemal setil oli oma väike variant kuidas neid hoida. Ühel oli väike peegliga kotikese moodi brush roll ja teisel oli vähe suurem, peeglita. Seda suuremat saab kenasti kasutada, kui on vaja kaasa võtta pintslid kuskile. Kuna ma liiklen tihti Viimsi-Kakumäe-Pärnu vahet, siis ilmselgelt on see hea variant.

Plaanisin küll tellida endale ühe teise firma seti, kuid mõtlesin et kuna ma veel ei tee teistele meiki, siis ma võin nendega esialgu olla küll. Tulevikus tahan kindlasti jumestajakoolituse läbi teha, et tunnistus kätte saada. Ma kujutan ette, kui vähesed mu sõbrad tegelikult ka mu sellest väikesest huvist teavad, aga noh. Surprise! siis teistele. Kui kunagi meikarit vaja on, võite minu poole pöörduda :D Kui väga vaja, võite nüüd ka. Üht-teist ma siiski juba tean, olgugi et mu meigiarsenal pole veel teab mis suur.

Tegelikult nüüdseks on see vannitoapealne niipalju muutunud, et lisandunud on paar lõhnaõli, JOIK tooted ning pintslipotsik kolis magamistuppa!

Kuidas siis oli?

Sellest:

selleks:

Ema esimese asjana ütles “ossaaaa, nii tume” ning kuskil 10minutit hiljem väitis, et kole on. Sellegipoolest jäin ma endale kindlaks ja läksin nii. Olgu ma olin jah kõige tumedama meigiga naistest, aga samas ma olin ka kõige noorem ja ise tundsin end hästi niiet. Pealegi on üritus läbi juba niiet enam pole midagi teha.

Üritus ise oli Ehitusinseneride Liidu Galaõhtu. Liit sai 20 ja selle puhul olid kohale kutsutud kõik suuremad liikmed, partnerid, misiganes. Kohal oli ca 150 inimest, give or take a few. Laudu oli 16, millest 6 laual olid nimelised kohad. Mu ema on piisavalt tubli, et tema oli üks vähestest, kellel oli nimeline koht. Üritus ise toimus Lauluväljaku Klaassaalis. See on see koht, kus toimuvad kassinäitused ja mardilaadad ja asjad. Aga ilusaks oli koht tehtud, selliseks vastuvõtuks päris hea koht.

Muidu ütleme nii, et võis täitsa rahule jääda sellega. Esinejaid oli 3, vahepeal oli kõige tublimate austamine/tänamine. Süüa sai, juua sai, kooki sai ka. Üldiselt ei tee paha üldse aeg-ajalt rutiinist välja astuda ja mõnele veidi peenemale üritusele nina pista.

Kuna ma aga kedagi sealt ei teadnud ja kõik olid keskea läheduses või üle, siis mul kohati oli seal päris igav. Plus kuna see oli ikkagi väga pidulik üritus, siis oli seal oma kindel etikett ja 500 klaasi laual ja samapalju kahvleid-nuge otsa. Pidevalt käisid kelnerid midagi sult eest ära viimas ja küsimas ehk soovid veel juua. Kehaasendit tuli ka ikka omajagu jälgida, kui ei ole harjunud kogu aeg nt pulksirgelt istuma või midagi. Kodus ikka lösutad ja kooliski vahel lased selja istudes küüru. Sellisel üritusel oleks see aga väga vale tegu. Nii ma sisi tulingi sealt ära valutava rangluu ja kange seljaga.

Muidu aga oli tore ja heameelega läheks teinekordki.

Piduupiduuu.

Täna saab end mõnuslt üles lüüa ja emaga fäänsile üritusele minna.

Hubby just teatas, et pean õhtul talle Skypes näitama, milline ma välja näen kui minekuks läheb. Eks saab näha kas tuleb tore õhtu või mis seal saama hakkab. Ühele neiule juba lubasin eile, et räägin kohe muljetest talle, kui võimalik.

Enihuuu on aeg nüüd ema juurde liikuma hakata, et end seal rahulikult vaikselt valmis sättida ja kingadega mööda maja ringi patseerida. Oh seda rõõmu! (:

Have a loooovely evening honeys!